Praegu on enamike äriühingute majandusaasta aruannete koostamise ja äriregistrile esitamise aeg. Teatavasti on nende toimingute teostamine juhatuse kohustus. Sellega kaasneb nõue, et kõik juhatuse liikmed peavad aruande ka allkirjastama.
Korra kohaselt toimub aruande digitaalallkirjastamine või paberkandjal allkirjastamine ja esitamine registri veebilehe kaudu aruandluskeskkonnas. Mida teha, kui selle allkirjastamiskohustuse täitmine ei ole võimalik?
Kehtiva raamatupidamise seaduse § 25 kohaselt allkirjastavad juhatuse liikmed majandusaasta aruande koos kuupäeva märkimisega viivitamata peale seda, kui asjaomane organ on aruande heaks kiitnud. Allkirjastamisega kinnitavad nad ka aruandes esitatud andmete õigsust.
Samas erinevad elulised asjaolud võivad põhjustada olukorra, kus aruande esitamise tähtajaks ei ole sellel kõikide juhatuse liikmete allkirju. Näiteks võib aruande valmimise ajal mõni liige olla raskeloomulise tervisehädaga haiglas, maailma teises otsas džunglis puhkusel vms. Samuti ei ole ilmselt välistatud, et mõni liige ei nõustu aruandega ja keeldub seda allkirjastamast.
Varem kehtinud raamatupidamise seadus sätestas sellisteks juhtumiteks paindliku regulatsiooni. Kui mõni juhtorgani liige ei saanud aruandele allkirja anda füüsilise takistuse tõttu või keeldus seda tegemast, pidi aruandele lisatama vastavasisuline kirjalik põhjendus. Täna kehtiv seadus selliseid võimalusi ei sätesta. Pigem rõhutatakse majandusaasta aruande, kui äriühingu tegevuse ja finantsseisu kohta huvi tundvate isikute peamise või isegi ainukese avaliku infoallika, allkirjastamise olulisust ja seonduvat juhtorgani liikmete isiklikku vastutust. Seega võib järeldada, et aruande peavad alati allkirjastama kõik selle valmimise hetkel ametis olevad äriühingu juhatuse liikmed.
Samas võib märkida, et allkirjastamise osas on nõuded mõnevõrra leevenenud kuna varasemalt pidid aruande allkirjastama ka kõik nõukogu liikmed. Loodetavasti tehakse see regulatsioon lähiajal veelgi lihtsamaks kuna ettevalmistamisel on raamatupidamise seaduse muudatus, mille kohaselt on tulevikus aruande esitamiseks vajalik selle allkirjastamine üksnes ühe juhatusel liikme poolt, kes allkirjastab selle juhatuse nimel pärast seda, kui juhatus on kollegiaalse juhtimisorganina aruande heaks kiitnud.
Samas näiteks juhul, kui nõutavat majandusaasta aruannet äriregistrile tähtaegselt ei esitata võib Maakohtust registripidaja halvemal juhul määrata juhatusele ja äriühingule trahvi ning äriühingu registrist kustutada või otsustada tema sundlõpetamise. Sellele eelneb vastav hoiatamine. Eeltoodu vältimiseks tasub juhatusel teha äriregistriga heas usus koostööd ning aruande esitamise tähtaja saabumisel näiteks teatada takistuse põhjused ja meetmed, mis on võetud tarvitusele selleks, et aruandel oleksid kõikide juhatuse liikmete allkirjad.
Juhul, kui aruande allkirjastamise puudus on ületatav (näiteks juhatuse liige terveneb, saabub puhkuselt tagasi, nõustub peale selgitustööd andma allkirja vms), siis tuleb vastavas äriregistrile esitatavas teatises seda põhistada.
Samas ei ole välistatud, et registripidaja ei pea seda ilmnenud viivituse mõjuvaks põhjuseks. Kui eelnimetatud puudus ei ole kuidagi ületatav, siis võib kaaluda vastava juhatuse liikme tagasi kutsumist. Kui ka see ei ole näiteks osanike lepingust vms tulenevalt mõistlikult võimalik, siis peaks äriühingul olema võimalik esitada selle juhatuse liikme vastu hagi, et kohus tuvastaks tema allkirjastamiskohustuse olemasolu ja kohustaks teda sellist tahteavaldust andma. Vastav positiivne kohtuotsus asendaks juhatuse liikme tahteavaldust, mida muidu kinnitaks tema allkiri majandusaasta aruandel.
Artikkel on avaldatud Raamatupidaja.ee keskkonnas.