Osaühingu juhatuse liikme määramiseks on teatavasti vajalik juhatuse liikme kirjalik nõusolek. Samamoodi ei saa kedagi sundida olema juhatuse liige, kui ta ei soovi enam juhatuses olla.
Mida peab aga juhatuse liige tagasiastumiseks tegema ja kuidas käituda, kui ühingu omanikud ei tee vajalikke toiminguid kande kustutamiseks äriregistrist?
Kellele peab tagasiastumise avalduse esitama?
Juhatuse liige peab tagasiastumise avalduse saatma enda määranud organile. Osaühingu puhul on selleks organiks üldjuhul osanike koosolek, kui aga osaühingul on nõukogu, siis nõukogu.
Avalduse peab esitama kõikidele osanikele või nõukogu liikmetele, kuid kui see ei ole võimalik või mõistlik, siis piisab, kui tagasiastumise avaldus esitada enamusele osanikest või nõukogu liikmetest.
Avalduse saatmisest teistele juhatuse liikmetele antud kontekstis kasu ei ole.
Kas juhatuse liikme leping lõpeb tagasiastumise avalduse esitamisega?
Juhatuse liikmega sõlmitud leping tagasiastumise avaldusega automaatselt ei lõpe. Lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.
Kuidas käituda, kui osanikud ei võta vastu juhatuse liikme tagasikutsumise otsust?
Kui juhatuse liige on tagasiastumise avalduse esitanud õigetele isikutele, aga äriregistrist ei ole tema nime kustutatud, siis peaks kõigepealt küsima osanikelt (või nõukogu olemasolul nõukogult), miks tagasiastumise kohta ei ole äriregistrile infot edastatud.
Kui sellest abi ei ole, tuleb esitada avaldus äriregistrile, informeerides äriregistrit tagasiastumise asjaolust ja edastades registrile ühtlasi koopia tagasiastumise avaldusest ja võimalusel tõendi selle esitamise kohta juhatuse liikme määranud organile (kirjavahetus, postiasutuse tõend kirja kohaletoimetamise kohta vms).
Kui juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne muutub juhatuse liikme tagasikutsumise, tagasiastumise või ametiaja lõppemise tõttu ebaõigeks, saab registripidaja kande teha vastava avalduseta.
Kui registripidaja saab andmed kande ebaõigsuse kohta, teeb ta vastavaid järelepärimisi ja teatab sellest ettevõtjale, kelle avalduse alusel tulnuks kanne teha. Kui kahe nädala jooksul teatamisest ei ole kande tegemisele või parandamisele vastu vaieldud, teeb või parandab registripidaja kande ise. Vastuväidete saamisel otsustab registripidaja nende põhjendatuse üle kandemäärusega.
Kande tegemise avalduse puudumine ei vabasta seejuures avalduse esitama pidanud ettevõtjat kohustusest tasuda kande tegemiseks ettenähtud riigilõiv.
Millises vormis peab juhatuse liige oma tagasiastumisest teatama?
Äriseadustik ei näe tagasiastumise avaldusele ette kohustuslikku vormi, oluline on, et õige isik saaks avalduse kätte ning et oleks selge, et just juhatuse liige oli see, kes vastava avalduse esitas.
Seega on kõige kindlam võimaluse korral esitada avaldus kas paberkandjal allkirjastatuna isiklikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna.
Vaata avalduse näidist:
